ülesanded: Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näitekeks loalised (luga, piiphein) , lõikheinalised (tarn), hundinuialised (hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikeslist kasvukohta. Pool- või täisvarjuselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned liigid võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks Laxmanni hundinui ja palmlehine tarn.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindriline, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised hargnevad ainult võrsumissõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog, liiv-vareskaer, hundinuiad. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja enamasti silmapaistmatud.

Joonis 1. Hulgaõieline tähk.

lambiharjahein Hystrix

http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%F5piobjektid/OISIKUD/galleryPopup.1.html?i=3

Joonis 2. Hulgaõieline pööris.

Lühikarvane kastik Stipa brachytricha http://www.seemnemaailm.ee/gallery/index.php?cat=8&page=8&vtype=big

Kõrrelisi kasutatakse aias kiviktaimlates, püsilille peenardes, anumates, veekogude ääres ja muru sees. Nad on armastatud taimed, sest ei vaja palju hooldamist, on dekoratiivsed (isegi aastaringselt). Osasid ka kuivatakse ja kasutatakse lilleseadetes.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Kevadine paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis jagamise teel paljundamine.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte abil või ka lõigatakse labida või aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada – selleks peab olema sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid ning oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale kui ta enne kasvas.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks harilik sinihelmikas `Variegata`Molinia caerulea 'Variegata' ja Oshiima tarn `Evergold`Carex oshimensis 'Evergold'), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja kanaari paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juuni kuus.