põlduba ja pune

Põlduba Vicia faba

 

 pildid pärinevad aardessidelt: http://www.etki.ee/index.php/81-haldusosakond ja http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaunvili1

Põlduba on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne perekonnast. Kuulub kaunviljade hulka, seemneid kasutatakse aedviljana.
Põldoal on püstised neljakandilise ristlõikega varred 20-150 cm kõrgused, lehed paarissulgjad ning valged õied paiknevad kahe- kuni neljakaupa lehtede kaenlas.
Seemned, mida nimetatakse põldubadeks või lihtsalt ubadeks, valmivad 2-3 cm laiustes lihakates ja paksuseinalistes, seest valkja kattega kaunades. Igas kaunas on 3-8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla sõltuvalt sordist kas rohekad, punakad, pruunikad või lillad.
Põlduba eelistab parasvöötme alade jahedamat kliimat või troopiliste piirkondade kõrgemaid kohti.
Põldoa seemned sisaldavad lektiine, tanniineja levodopat. Oad on ka väga valgurikkad, proteiini kuivaines on 25-34%, mida on rohkem kui kalas või lihas. Tärklist on 42-55%, kiudu 15-22%. Mineraalainetest leidub rohkelt kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani,rauda, magneesiumi, kaaliumi ning väävlit. Samuti leidub ubades  erinevaid vitamiine C-, B₁-, B₂-, B₆- ja PP-vitamiini ning karotiini. Oma keemilise koostise tõttu ja suure kiusisaduse tõttu on soovitatud ube süüa mitete tervisehädade korral nt. spasmide, kõrge vererõhu, herpese, suupõletike, isutuse ja Parkinsoni tõve korral. Samuti soodustavad neerude, lümfide ja soolestiku tööd.
Põlduba hakati toiduks tarbima ja kasvatama. Rahvameditsiinis on ube kasutataud käsnarohuna. Tuli hõõruda sisemise poolega paar-kolm korda. Ka tiisikuse haiged olla joonud oalehtedest valmistatud teed.
Vahemeremaade idaosas ka Edela-Aasias umbes 600 aastat eKr.  Ka Eestis on põldube ammustest aegadest tarvitatud, enne kartuli võidukäiku olidki uba ja naeris igapäevaseks toiduks. Põlduba on väärtuslik toiduaine, et ainult ube süües võib elada pool aastat, ilma et organism kahju kannataks, seetõttu olid nad väga hinnatud ka muistsete meresõitjate seas.
Toorelt on oad tsüanogeensete glükosiidide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades seedehäireid, peavalu ja palavikku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult.
Toiduks kasutatakse valminud ja kuivanud põldoa seemneid (teri), mis eelnevalt leotakse ja siis keedetakse. Suvel saab ka keeta piimküpsete seemnetega rohelisi kaunu
Põlduba on niiskusenõudlik kultuur ja vajab viljakat mulda. Sobib hästi toitaineterikas neutraalne liivsavi- ja saviliivmuld, kergelt happelisel mullal uba aga kasvada ei taha. Enne külvi tuleks muld kobestada kohevaks, et seeme satuks külvates sobivasse sügavusse. Anda tuleks kaaliumi, fosforit ja mikroelemente sisaldavat väetist, lämmastikutarbe katab põlduba oma juuremügarate poolt seotud õhulämmastikuga. Soovitatav olkes kasutada hea idanevusega sordipuhast seemet,kuigi põldoal säilib idanevus kuni 15 aastat.
Saaki mõjutab tugevalt sademete jaotumine kasvu ajal. Saak valmib ebaühtlaselt, alumisi kaunu saab korjama hakata juba augusti keskel. Koristusega ei tohiks hiljaks jääda, kuna küpsed tumedad kaunad poetavad seemned kiiresti maha. Taimed võtta üles koos vartega ja kuivatada ning alles siis puhastada terad ja need kuivama panna. Kuivatatud oad säilivad ka toatemperatuuril pikka aega.
Peamine kahjustaja ubadel on oa-lehetäi. Need tiivutud isendid on 2,3-2,7 mm pikad mustad, roheka või pruunika varjundiga, tuhmid. Tiivulised samasugused, kuid läikivad. Munad on alguses heledad, hiljem muutuvad mustaks. Sügisel arenevad tiibadega isendid, kes rajavad viimase muneva põlvkonna. Talvituvad munadena puudel ja põõsastel. Kahjustuse tagajärjel taimed känguvad, suure kahjustuse korral ka kuivavad. Soovitav on külvata varakult ning kiire arenguga sorte ning võimalikult kaugele mitmeaastastest liblikõielistest. Kasvuaegne keemilise tõrje aeg on esimeste täikolooniate ilmumisel ning kõige paremini sobivad Decis Mega ja NeemAzal-T/S.

Müned põldubade sordid on:

 'Witkiem'
 'Jõgeva'
 'Bonus'
 'Karmazyn'
 'Jankiel Bialy'
 'Espresso'
 'Meteor'

Isiklikke kogemusi võin ka siia natuke kirjutada. Meil on kodus teadmata sort põldube ning on neid ikka kevaditi maha pandud. Hiljuti avastasin kapi taganurgast suure koguse ei tea mis ajast seemneid, mõtlesin et panen maha ja vaatab mis saab. Kasvasid need ilusasti, võibolla mõni tõusis hiljem kuid see polnudki ju nii oluline, aga küll on ikka hea suve lõpupoole neid korjata ja keeta ja siis näksida. Kuna viimased aastad olen neid rohkem maha pannud, siis soovitan kõigile need valmis keeta kauna sees, siis puhastada ja sügavkülma panna. Küll on hea talvel neid seal võtta ja süüa, või isegi suppi teha. Pean veel ütlema, et eelmisel aastal sai ostetud poest seemneid, nime ei mäleta, kuid need kasvasid lõhki ja olid üldse imelikud.

Harilik pune Origanum vulgare

pilt pärineb aadressilt: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=648

Harilik pune on mitmeaastane rohttaim, kuuludes huulõieliste sugukonda ning pune perekonda. Pune on meeldiva vürtsika lõhnaga taim, mida meil tuntakse ka vorstirohu nime all. Maailmas on ta rohkem tuntud kui oregano. Pune kasvab tavaliselt 30-70 cm kõrguseks, varred harunevad ülaosas ning on tihedalt lehistunud. Lehed rootsulised, piklikmunajad ning kuni 1 cm pikkused. Väikesed õied on valkjad, lillakad kuni purpursed ja asuvad tihedates õisikutes võrse tippudes. Õitseb juulis-augustis ning viljaks on pähklike. Harilik pune kasvab meil kuivades metsades, võsastikes, teeservadel, puis-aruniitudel. metsaseljakutel ning raiesmikel. Teda paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel.

Punet kasutatakse ilutaimena püsilillepeenras ning maitsetaimena ürtide seas.

Pune laialdane tuntus põhineb eeterlikel õlidel, annavad ürdile vürtsika, kergelt magusa varjundiga maitse ning hästi tajutava meeldiva lõhna.

Peamiselt lisatakse punet verivorstidele, maitseainena aga ka mujalegi, valmistada lihasuppi või kasutada kurkide soolamisel. Punet on lisatud ka kalja ja taari valmistamisel.  Pune annab toidule meeldiva lõhna ja terava vürtsise maitse, kasutatakse nii lehti kui ka õisi.

Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või varikatuse all, taime aeg-ajalt pöörates. Seejärel hõõrutakse lehed ja õied varte küljest lahti. Säilitada suletud klaasnõus kuni 3 aastat.

Pune kasutatakse palju ka ravimtaimena, parandab seedetegevust, sooli-ja maonõresid. Teda kasutatakse ka valuvaigistina - tehakse kompresse reumavalude leevendamiseks ja ka nahahaiguste vastu (nt. ohatiste ja käsnade ning haudunud kohtade raviks). Külmetushaiguste puhul on ta hea palavikualandaja ja köhavastane. Pune on  põletikuvastane, leevendades spasme, sapipõiepõletikku ja maksavaevusi. Samuti on puneteel ka rahustav toime, aitab unetuse vastu ja ühtlasi ka on kasutatud ka kõhulahtisuse puhul. Meestel ei ole soovitatav punapreparaate suurtes annustes sisse võtta, kuna võib tekkida impotentsus. Ka ei ole soovitata rasedatel palju punet tarvitada, tekib rasedusekatkemise oht.

Pune väga hea meetaim. Punega on värvitud ka villaseid lõngasid.
Mõned sordid:

'Aureus'
'Variegata'
'Hutorjanka'
'Panta'

Isiklikke kogemustest võin öelda, et olen punet lapsest saati metsa ääres korjamas käinud ja sellest saab väga head teed. Ja tangupuder lihaga ilma oreganota ei tule kõne allagi.

Kasutatud materjalid:

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lduba
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaunvili1
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/vana-hea-polduba?id=30909029
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/toised-paevad-koogiviljaaias?id=69723401
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/vaike-putukas-oa-lehetai-teeb-palju-pahandust?id=66338150
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/lihtne-suvetoit-keedetud-polduba?id=64746260
http://www.aiamaailm.ee/39-uba
http://www.bakker.ee/product/polduba-witkiem-/
http://www.etki.ee/index.php/81-haldusosakond
http://oldergrupp.ee/index.php/page,66
http://www.bauhof.ee/seemned-polduba-meteor-75g.html
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=1929
http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_pune
http://raulpage.org/ravimtaimed/
http://www.kodutohter.ee/pune-raviteeks-ja-verivorsti-maitseks/
http://www.jarvselja.ee/?mid=16&id=23&grp=18
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/9/origanum-vulgare-panta-harilik-pune-162
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=335